Punapeet "Okragly Ciemnoczerwony"

Punapeet "Tumepunane ümar".
Varajane (idanemisest saagikoristuseni 85-100 päeva), saagikas sort.
Juurviljad on ümarad, tasandatud, kaaluvad kuni 200 g. Need on pinnasesse kastetud 3/4 läbimõõdust.
Viljaliha on mahlane, suhkrurikas, tumepunane (nõrkjate heledate rõngastega lõikes).
Tootlikkus 4,0-7,0 kg / m2.
Sordi väärtus: varajane ja ühekorraline saagi küpsemmine, kõrge ühtlus, juurviljade suurepärane säilivus ja hea maitse.
Soovitatav koduseks toiduvalmistamiseks, konserveerimiseks, töötlemiseks ja ladustamiseks.

* Paljud aiapidajad armastavad väetada orgaanikaga lootes nii nitraatidest vabaneda. 
See pole nii. Nad olid ja on ka tulevikus nii mullas kui taimes. Me ei pääse kuhugi loomulike protsesside eest. Nitraadid- need on lämmastikhappe soolad.
Nad lahustuvad hästi vees, on hästi omastatavad ja on võimelised kogunema mullas taime toitumispiirkonda, järelikult on ka taimes. Kasutatakse ammooniumsalpeetrit - NH4NO3, naatriumsalpeetrit - NANO3, kaltsiuksalpeetrit - CA(NO3)2, aga samuti virtsa (karbamiid) kus ammoniaak on nitraatvormis. Kui viia suuri koguseid lämmastikväetisi mulda, võib mullas ladestuda suur kogus nitraate.
Tähtis on, et nitraate ei ladestuks suurtes kogustes taimedesse - need on kahjulikud inimorganismile. Nitraadid pidurdavad seedimist soodustavate fermentide tegevust ja kutsuvad esile seedehäireid. Kahjutu nitraatide kogus päevas on 5 mg inimese ühe kehakaalu kg kohta, 70 kg kaaluvale inimesele on lubatud päevas 350 mg nitraate. Joogivees võib nitraate sisalduda 45 mg/liitri kohta. 
Lubatud nitraatide sisaldus mg/kg kohta: kartulis 250, -varases 900, -hilises 500, porgandis 250, kurgis ja tomatis 150, peedis ja rohelistes köögiviljades (salat, spinat, hapuoblikas, petersell) kuni 2000, pipras 200, melonis 90, arbuusis 60, kabatšokis 400, sibulas 80. 
Põllumajanduskultuurides on võimalik kõrvalekaldeid ära hoida, jälgides järgmisi norme.
1. Mitte viia mulda üleliigseid lämmastiku annuseid, eriti kui tihti väetatakse sõnnikuga, kompostiga või mõne muu orgaanilise väetisega. Lämmastiku annuseid vähendatakse 50% kui on tegemist turbamullaga. Ei tohi viia päris kuiva mulda, kus nad on kahjulikud nii taimele kui ümbritsevatele veekogudele.
2. Tuleb hoiduda ühekülgsest kevadisest väetamisest. Taime toitumine peab olema tagatud kõigi elementidega. Taimedel peab olema korralik lehestik, siis muutuvad nitraadid suurelt jaolt valkudeks.
3. Suurtel vihmaperioodildel fotosüntees muutub aeglaseks ja nitraatide muutumine valkudeks aeglustub. Sel ajal on soovitav taimi toiduks mitte kasutada toorelt, aga kasutada neid töödeldult. Erinevad taimed omastavad nitraate ühel ja samal pinnal erinevalt.
Rohkem omastab salat, kress-salat, spinat, kapsas, rabarber, rõigas, petersell, redis. Minimaalselt omastavad tomat, baklaþaan ja söögisibul. Tavalistel kasvutingimustel nitraadid tavaliselt üldse ei ladestu õuntes, kirssides, ploomides, sõstardes ja karusmarjades. Teada on see, et nitraadid ladestuvad peamiselt vegetatiivsetes organites (lehtedes, vartes). Kõrvitsalised köögiviljakultuurid: kabatšokk, patisson, kurk, melon, arbuus koguvad endasse rohkem nitraate. Juurviljadest - peet. Kapsal ülemised lehed ja pea, kurgil ladvapoolsed viljad. Kabatšoki viljades ülemises osas vähem, patissonis väljaspoolt sissepoole. Porgandil on keskkohas südamiku juures rohkem kui äärtel ja allosas rohkem kui ülaosas. Peedil on alaosas juurte pool rohkem kui ülaosas.
Varaste sortide noortel taimedel on nitraatide sisaldus suurem kui täiskasvanud taimedel ja hilistel sortidel.
Nitraatide sisaldus väheneb töötlemisel. Kapsa hapendamisel ja marineerimisel rohkem kui 2 korda, kooritud ja keedetud kartulil 3 korda, koorimata ja keedetud kartulil ainult 1-2 korda.
On olemas mitmeid tõhusaid võtteid mis võimaldavad nitraate vähendada. Üks neist- kasvuperioodi pikendamine. Ja veel - ärge hoidke veega kokku mõned päevad enne saagi koristust.